Pime ja kurt koos raamatukogus

(Mul ei ole pilti endast ja Kaiest, küll aga on Tiit Salumäest ja Heikki Magnusest Lääne maakonna keskraamatukogu lugemissaalis. Erakogu)

Ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et koos oleme me tugevamad. Igaühel on omad tugevad ja nõrgad küljed ja kui sõber toetab sõpra, on nad väljas kolme eest. See sai kinnitust ka täna Läänemaa keskraamatukogus.

Kolleeg Kaie räägib mulle kogu aeg igasugustest suurepärastest raamatutest, aga kui ma jõuan raamatukokku, on need mul meelest läinud. Täna ütlesin talle, et aitab, lähme raamatukokku koos ja tema valib mulle raamatud. Oli nõus.

Selgus, et Kaie ei olegi Lääne maakonna keskraamatukogu lugeja, ta on siiani ainult Lihula raamatukogus käinud. Aga enne lugeja-ankeedi täitmist valisime mulle raamatud. See käis nii.

“Kus on H-täht?” küsib Kaie. Viin ta õige riiuli juurde. “Houellebecq?” Kaie vaatab mulle küsivalt otsa. Vean näpuga riiulis järge “Ha, He, Ho… Siin!” “Ongi siin!” rõõmustab Kaie. Sorib Houellebecqi raamatud läbi ja tõmbab välja “Saare võimalikkuse”. “Kõik on head, aga see on kõige parem.”

Nii valisime mulle välja kolm raamatut. Ikka nii, et Kaie kirjanduse tundjana nimetas hea kirjaniku ja mina tähestikutundjana aitasin autori riiuliterägiastikus üles leida.