Mitu head asja

Täna juhtus mitu toredat asja. Esimene ei ole muidugi juhtumine, vaid minu enda pingutuste vili. Vist sain lubivärviga võõbatud ühe Sadama 5 toa. See värvimine on seal umbes kaks aastat erinevatel põhjustel pooleli olnud. Nüüd on vähemalt üks kiht värvi igal pool peal. Homme vaatan veel, kas kumab kusagilt läbi – mul on veel tilk potipõhjas kasutada.

Teine tore asi. Läksin kultuurimaja kõrvale loomapoodi kassidele krõbinaid ostma. Seal avastasin, et olin pangakaardi koju unustanud. Poepidaja lõi käega – võta krõbinad, homme maksad. Haapsalu!

Kolmanda asja toredus sõltub muidugi vaatenurgast ja võib-olla mul ei olegi õigus, aga hea meel on küll. Nõva vald, mis asub Eesti kirdetipus ja peab liitumiskõnelusi nii oma Läänemaa kui ka Harjumaa naabritega, korraldas rahvahääletuse, kummale poole peaks liituma. Kindlalt jäi peale Läänemaa. Asi pole ainult selles, et ma ise jagan ennast Haapsalu ja Nõva vahel ja Läänemaa tundub mulle parem. Ma kardan, et lahmakal Harjumaal koletusuure Keila valda, Paldiskit ja teisi ühendava liitvalla läänetipp vajub lihtsalt unustusse. Väiksel Läänemaal paistab ka Nõva paremini välja.

Kuidas leida Tartus üürituba tudengile?

Nüüd on see mure tabanud ka meie perekonda. Vennapoeg kasvas suureks, sai lennuakadeemiasse sisse ja läheb Tartusse kooli. Väga tore. Eelistab üüripinda ühikatoale ja ei temal ega tema vanematel ole mingit mõistlikku mõtet, kus kandis see võiks olla või milline.

Vend küsis mult nõu, aga mida mina oskan pakkuda. Ise käisin ülikoolis kaugõppes nädalavahetuseti ja magasin sõprade juures või kus juhtus.

Niisiis, mu austatud Tartu sõbrad, palun abi, soovitusi, pakkumisi, igasugust infot. Vaikne noormees vajab majutust.

Öine teistsugune elu

Uku-ja-Vanemuine-Lihulas-urmas-lauri-9

Eesti esimene ooper “Uku ja Vanemuine”. Foto eest aitäh Urmas Laurile

Päeval oleme me kõik tavalised, aga öö on salapärane ja selle varjus muundub nii mõnigi vana tuttav. Praegu on seda hästi näha. Tuleb hea kolleeg Urmas väikse hilinemisega tööle ja räägib elavalt, kuidas vaatas öösel olümpiamängude naiste ragbiturniiri. Päeval korralik Hiiumaa mees, mitte mingi spordihull. Isegi jalgpalli EMi ennustusvõistlusest ei võtnud osa. Nüüd laseb ennast magamise asemel haarata obskuursetest spordialadest. Meeste korvpall pakkunud ka põnevust, aga naiste ragbi olevat seni kõige kirkam olümpiaavastus.

Muidugi, kui Urmas teleri ette jõudis, ei tulnudki sealt enam midagi peale olümpia, sest poole üheni veetis ta aega ooperis. Ooper toimus Lihulas lageda taeva all, mängiti Karl August Hermanni lauleldust “Uku ja Vanemuine. “Lavale” astus tosinate kaupa Lihula rahvast, aga ka terve rida klassikalise muusika säravaid tähti, osa neist otsapidi Lihulaga seotud. Solistidena astusid üles Voldemar Kuslap, Rene Soom, Kadri-Liis Kukk, Hanno Mölderkivi, Ursula Roomere, Endrik Üksvärav, Märt Jakobson, Argo Liik, Peeter Kaljumäe, Siki Lauren, Laura Kärp ning Johanna Lipp. Kuna “Uku ja Vanemuine” algas kell 22.30, oli paratamatu, et teatriõhtu läks pikaks.

“Tead, kui ilus see oli!” õhkas Kaie täna. “Väga ilus! Aga seda sellist ilu ei viitsiks kaks tundi vaadata, seepärast oli hea, et oli muusikat ka.”

Vaata Urmase galeriid.

Ma ise olen mage mees. Tervis on kehv, kurk kare ja Lihulasse ei hakanud minema. Sporti vaatasin küll ja leidsin enda jaoks mitu toredat olümpiaala. Vaatajale kaasahaaravad on näiteks jahilaskmine ja vibulaskmine. Mõlemas on ka pealtvaatajat küüsi närima panev duellimoment ja lihtne näha, kas üks või teine saab märgile pihta.

Naiste paarisvettehüpped olid lahedad. Tuli ainult meenutada, kuidas ise 30 aastat tagasi sadamasilla servalt trikiga “peakaid” sai pandud ja hakkad hindama nende saltosid ja vigureid, rääkimata ebaloomulikust sünkroontäpsusest. Meeste omast oli see toredam umbes samal põhjusel nagu on Superstaari-saate avavoorud paremad finaalist. Seal saab ka lihtne inimene saab aru, kuidas sooritus õnnestus, sest millegipärast tegid kõik naisvõistlejad peale Hiina võitjate silmnähtavaid vigu – küll plärtsatas üks teisest varem vette, küll hakkasid jalad hüppe lõpus üle pea vajuma. Mehed olid nii osavad, et vaid aegluubi ja kommentaatorite abiga võis aimata kvaliteedierinevusi neis näiliselt täiuslikes sooritustes.

Ja tõepoolest, naiste ragbi on lahe vaadata. Mäng on hoogne ja lühike, reeglid intuitiivsed. Ühe matši vaatasin tervenisti ära ja järgmistel hoidsin silma peal.

Kahjuks ei jaksanud ma eriti kaua üleval olla. Aga ootan põnevusega järgmist ööd ja mõnda uut kukepoksi või saapaviset, mis pakuks spordielamusi.

Fotokaga Augustibluusil ja mis juhtub, kui öösel on palju külalisi

Laupäeva hommikul nägin Haapsalus linna peal Henrikut, kes rääkis, kuidas ta oli mul eelmisel õhtul külas käinud. Umbes kesköö paiku oli ta liikunud Augustibluusilt Sadama 5 õue peale. Õues oli palju rahvast ja pidu käis. Oli juba pime. Henrik vaatas ja vaatas, aga kedagi ära ei tundnud. Lõpuks hõikas: “Kas keegi mind tunneb?” Keegi ei tundnud. “Tulin ära.” Nii läheb, kui on suurüritus, külalised, külaliste külalised, vanad tuttavad, keda pole pikalt trehvanud ja isegi mõni Tartu inimene. Ma ise olin keskööks muidugi juba ammu sügavas unes.

Laupäeval käisin Hetero kontserdil Rootsiturus, James Daltoni kontserdil raudteejaamas ja Andres Rootsu ja Anneli Kadaka kontserdil piiskopilinnuses. Need kõik olid lahedad, staarid ei huvitanudki. Paar esimest pilti on reede varaõhtust, enne kui festivalile läksime.

Augustibluusi värin

augustibluusÄrkasin täna seitsme paiku ja tundsin kohe, et vastik õllevärin on sees. Midagi pole parata, keskealiste joogafestival Augustibluus käib ja Sadama 5 on kostilisi ja külalisi täis, mis tähendab muidugi, et vähemalt esimesel õhtul ei ole mõeldavgi mitte pidutseda.

Inimesi on majas ja õue peal telkides, kui ma õigesti kokku suudan lugeda, 22 või 23.

Mitte iga aasta ei ole mul külaliste kõrvalt jätkunud aega või tahtmist Augustibluusi platsile linnusesse kohale minna. Tänavu võib vähemalt selle linnukese ära tõmmata. Kuulasin eile seda bändi, mis oli enne Kobrini tribüüti (täitsa lõbus oli), ja Kobrini värki ka.

Läksin koduõue tagasi, kus istus kindlasti Ivo. Tuli välja, et Kaivo ka ja peagi liitusid Remi, Gulliveri Priit ja Liis, Marten, Sirje.

Selleks ajaks oli päike loojunud (kohutavalt kaunis päikseloojang oli), õlu oli teinud oma töö ja kobisime Uuemõisa magama.

Tänane päev tuleb muidugi keeruline. Enesetunne on kasin, inimestega suhelda ei taha, õlut ei taha, aga sõbrad on hoovi peal, tulemas on õuemüük ja Augustibluusi kontserdid.

loojang 1