Teadagi mis päev, mis enesetunne. Eilne oli rahuldav. Miinuspoolele ilm – päev ja öö otsa sadas lausvihma ja kõnniteed olid jääpõhjaga veelombid. Tujurikkuja oli igav – õiged klipid, olin nende sõnumiga nõus, aga kordagi naerma ei hakanud. Noh iga saade ei peagi superhea olema ja muust savist oli see ikka parem. 1980.-90. stiilis disko kultuurimajas oli ka jama. Tantsijaid oli palju, aga 90 tümps koos Tiit Maiveli sama ajastu stiilis dj pealerääkimisega oli lihtsalt jäle. Põgenesime Algise ja Riinaga Sadamasse tagasi, peagi liitusid Kristel ja Arvo. Filosofeerisime seal purjus peaga nii, et vahepeal kippus valusaks ja isiklikuks minema. Altruism jms.
Plusspoolele – palju sööki. E-sigaret, mida Algis pakkus, oli hea. Võib-olla isegi tahan seda endale. Olin kuueni üleval. Tavaliselt olen ikka esimene-teise, kes põhku poeb. Tegelikult pärast diskot Sadama viies oli tore. Mõtlesime ka ühe vahva nime välja – Mürtsu baar. Kes arvab ära, mis koht on, sellele teen Mürtsus ühe õltsi.
Tänasest pole nagu midagi rääkida. Pohmell oli väiksem kui kartsin, mis tähendab lihtsalt, et läbi vaeva ja valu võib täna siiski elada. Lugesin Tad Williamsi Shadowmarchi (üsna stamplik fantasy, aga meeldib) ja mängisin FM 2013. Selle sain eile, pärast nädalapikkust nikerdamist ja pidevat läbikukkumist lõpuks enam-vähem tööle. AFC Wimbledonist olin eile juba kaks kuud pärast tööleasumist kinga saamas, siis uurisin ja puurisin igat meest oma veerand tundi, ehitasin sisteemi ja kolm mängu hiljem hakkas see vilja kandma. Esimesel hooajal jäin liigasse püsima. Nüüd on teise hooaja oktoobri algus ja olen liider. Ohtlik sõltuvus terendab.
FM jäi Sadama tn-le maha, sest tulime Uuemõisa, kus Sirje õhtul sünnipäeva peab. Jääb vist selgi aastal mu jaoks see seltskondlik ajaviide ära, istun arvuti taga ja nohisen inimpelglikult.
sadama 5 (kr)ahv 