Nahaal-joodikud
Eile loenguid ei olnud, aga Tartus sai istutud. Lõuna paiku oli mul magistritöö küsimustiku esialgne versioon, mille tegemiseks ma olen paar kuud julgust kogunud, tehtud ja Vihalemmale saadetud. Suur vabadusetunne voogas mu sisse. Kuna umbes sel ajal jalutas ülikooli ukse eest mööda kursusevend Aivar, kellel samuti midagi teha ei olnud, istusime ülikooli kohvikusse maha ja hakkasime vaikselt õlut tinistama.
Tunnid läksid, õlled tulid ja tühjenesid, ja nagu sellistel puhkudel tihti, tekkis isu suurema seltskonna järgi. Kavalad, nagu me olime, läksime kuueks ülikooli ukse ette teisi magistrande varitsema. Selgus, et need olid veerand tundi varem lahkuda jõudnud.
Maailmas otsustasime juba radikaalsemad meetodid käsile võtta – võtsime arvutis lahti kontaktide nimekirja ja hakkasime esimesest järjest läbi helistama.
Täna on natuke piinlik, aga eile oli see päris lõbus. Sain teada, et esimese poole inimestest umbes 4-5 kirjutas tänahommikuse loengu esseed, umbes 5 olid Tallinnas ja üks teatas, et on üldse kooli pooleli jätnud. Isegi esseekirjutajad ja tallinlased olid suhteliselt elevil ning päris suur hulk tuli kenasti välja ka.
See oli peo tore osa. Umbes kesköö paiku olin juba väga purjus ja ühe paiku hakkas väga halb, mis kestis tänaseni.

Leave a Reply